Minu lapsepõlv möödus erinevate koerte seltsis esialgu suuresti tänu sellele, et toona olid piirid koerte jaoks palju vabamad. Vabakäigu koerad olid vähemalt suvilate piirkonnas täiesti tavaline nähtus. Enamasti olid aedadeks hästi läbipääsetavad hekid (nii ka meil) ja koerad olid vabad ringi liikuma. Meie hoov oli populaarne "läbikäigu hoov". Koerad tulid ja läksid, millal ise heaks arvasid. Mõni tegi iga päev kiireid visiite, mõned koerad aga veetsid isegi ööd meie maja ukse taga magades. Ja ei, need ei olnud koduta koerad, mulle oli iga koera kodu teada.
Ma olen alati, ka igapäevaste toimetuste ja tegemiste juures, hoolinud koerte eelistustest, mõtetest ja tunnetest. Tõsi, on olukordi, kus me turvalisuse huvides peame ise oma koerte eest otsustama. Küll aga enamus ajast on meil võimalik oma neljajalgse sõbra käest küsida, kuidas ta end tunneb ning mis ühes või teises situatsioonis tema jaoks "õige" on. Koera eelistuste ja olemuse eiramine on minu silmis võrreldav sellega, kui üks inimene teise eest otsustab või räägib. Mis tundeid võib see tekitada, kui keegi teine teie eest valib või ütleb midagi, mis ei ühti sugugi teie soovide ja mõtetega? Lisaks, see ju kujundab ka teiste arvamust, tekitab mõistmatust ja arusaamatusi, võib tundma panna piinlikust, ärevust, ebakindlust ja stressi. See on üks põhjustest, mis ma soovin anda koertele vabadust ja valikuid nii sageli kui võimalik. Teine põhjus selleks on see, et ma tahan igat koera paremini tundma õppida - aru saada, mis neile meeldib ja mis mitte ning kuidas nemad maailma tajuvad ja end tunnevad.
Minu soov on, et iga loomaomanik või loomaomanikus saada sooviv inimene teadvustaks endale, et omanikul on väga suur võim ja vastutus. Võim kontrollida teisest liigist olendi elu pisiasjadeni välja ning seeläbi ka vastutus tema heaolu ees. Koera omanik määrab, miline on tema koera elukeskkond, mida ja millal ta sööb, kas ta on kastreeritud/steriliseeritud või mitte, milliseid aineid tema keha vastu peab võtma, milline on tema magamisase ja rihmad ning rihmas jalutades ka seda, millises tempos ta liigub ning kui kaua ta üht või teist kohta nuusutada saab. Ometi vajavad ka koerad vabadust. Nad vajavad vabadust ja võimalust venitada aegajalt oma sammu nii pikaks kui nende keha võimaldab, nuusutada nii kaua ja põhjalikult kui hing ihaldab ning teha valikuid, põhinedes puhtalt iseenda eelistustele, et tunda end täisväärtuslikuna, rahulolevana ja turvaliselt. Looma omanikul on ka see võim - võim anda oma koerale vabadus end väljendada.
Arvan, et heaolu kõrval üks olulisemaid asju, mille me valikute ja vabaduse pakkumisega oma koerale anname, on võimalus meiega "rääkida". Koera eelistused räägivad tema kohta väga, väga palju. Valikuvariantide pakkumine on suurepärane viis looma tundmaõppimiseks ning lisaks sellele viib see suhte täiesti uuele tasandile. On iseloomulik ühel hetkel tajuda, et mida rohkem koerale valikuid ja vabadust pakkuda, seda tihedamaks ja tugevamaks läheb teievaheline kontakt ja side ning koera motivatsioon seda hoida. Läbi vabaduse pakkumise hakkab info kahesuunaliselt liikuma - niipea kui koer tunneb, et tema soove ja sõnumeid märgatakse ning nendega arvestatakse, hakkab ta neid üha aktiivsemalt ja mitmekujulisemalt saatma. Monoloog inimeselt koerale asendub dialoogiga inimese ja koera vahel ning koer muutub palju kontaktsemaks.
Comments